Majór Infantaria Petrus Ceufin Finaliza ona Ezame Monografia husi IDN

Díli- Partisipantes terseiru Kursu Estadu maior Konjunto Integrado ho naran kompletu Majór Infantaria Petrus Ceufin, ba loron 31 fulan janeiru tinan 2025, Finaliza Ezame Monografia iha Auditório Instituto Defeza Nasionál Palásiu Governu Díli.
Tema ne’ebé Partisipantes aprezenta sobre, “Transformasaun Institusionál no Haforsa Kapasidade: potensiál Institutu Universitáriu Defeza Nasionál ba dezenvolvimentu Timor Lorosa’e nian”,. Ne’ebé hetan orientador husi Coronél reformadu Antonio Sampaio Silva, lidera husi Presidente Juri Dr Nuno Corvelo Sarmento, Ezaminador dahuluk Coronél Alexandre Liberato, Ezaminador daruak, Dra. Ermegina Alves, akompaña husi kordenador Diresaun Ensinu Formasaun Superintendente Joni Viana, no hetan observasaun husi Diretór Interinu Dr. Guilherme Soares.
Fundamentu husi tema ne’ebé aprezenta husi partisipantes sobre Institutu Universitariu Defeza Nasional nian hala’o papél importante ida iha transformasaun institusionál no kapasitasaun Timor-Leste nian, hodi kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian liuhusi edukasaun no formasaun.
Liu husi IDN, Timor-Leste iha oportunidade atu harii fundasaun ida-ne’ebé metin ba futuru, hodi asegura katak nia instituisaun sira bele responde ba nesesidade populasaun nian no promove pás no estabilidade.
Ho Objetivu Jeral, Papél estratéjiku IUDN nian iha transformasaun institusionál no kapasitasaun Timor-Leste nian ne’e esensiál tebes ba progresu no estabilidade nasaun nian, no oinsá ida-ne’e bele kontribui ba dezenvolvimentu nasaun nian liuhusi kapasitasaun instituisaun defeza no seguransa nian sira.
No Objetivu Espesifiku sira, Fornese edukasaun no formasaun ba membru sira husi Forsa Armada no Polisia Nasional, hodi prepara sira atu hasoru dezafiu seguransa contemporáriu. Promove peskiza iha área defeza no seguransa, kontribui ba formulasaun polítika publika ne’ebé efetivu no informadu.
Kria kolaborasaun ho instituisaun ensinu superiór nasionál no internasionál sira, atu hasa’e formasaun no habelar kapasidade IDN nian. Promove konsiénsia nasionál kona-ba importánsia defeza no seguransa nian, integra konseitu hirak-ne’e iha dezenvolvimentu sosio-ekonomiku nasaun nian.
Kontribui ba estabilidade no kresimentu ekonómiku Timor-Leste nian hodi asegura katak instituisaun defeza no seguransa sira prepara hodi atu proteje interese nasionál sira.
IDN hala’o papél importante ida iha formasaun no kapasitasaun ba ofisiais sira husi Forsa Armada no Polisia Nasional Timor-Leste, hodi kontribui ba estabilidade no seguransa nasaun nian.
Transformasaun IDN ne’e, aliña ho objetivu Governu Timor-Leste nian atu hasa’e kualidade ensinu superiór no haforsa kapasidade institusionál.
Bele transforma no hametin Institutu Nasional Defeza (IDN) hodi maximiza ninia kontribuisaun ba dezenvolvimentu institusionál no kapasidade defeza no seguransa Timor-Leste nian. Dezafiu prinsipál saida mak IDN hasoru iha ninia transformasaun institusionál no oinsá mak bele rezolve.
Formasaun ne’ebé oferese husi IDN bele hadi’a hodi bele responde di’ak liu ba nesesidade defeza no seguransa Timor-Leste nian, Oinsá mak parseria internasionál sira bele kontribui atu haforsa kapasidade IDN nian. Saida mak prátika di’ak liu hosi instituisaun defeza no seguransa sira husi nasaun sira seluk ne’ebé bele adapta ba kontestu Timor-Leste nian?
Análiza ba transformasaun husi IDN ba IUDN hatudu katak prosesu ne’e hetan influénsia husi kombinasaun fatór polítiku, ekonómiku, sosiál no institusionál sira. Governu nia apoiu, estabilidade polítika, investimentu iha infraestrutura no dezenvolvimentu lideransa ne’e esensiál ba susesu transformasaun ida-ne’e nian.
Fatór polítiku sira,Apoiu Governu nian ba transformasaun IDN nian ba IUDN iha apoiu husi Ministeriu Ensinu Superior no Ministeriu Defeza, ne’ebé importante tebes atu hetan rekursu no lejitimidade polítika. Estabilidade polítika iha Timor-Leste ne’e, esensiál tebes ba transformasaun institusionál ne’ebé akontese sein estragus signifikativus. Situasaun polítika atuál favorese kontinuidade projetu dezenvolvimentu institusionál sira.
Konkluzaun, Institutu Universidade Nasional Defeza (IUDN) hala’o papél importante ida iha dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste nian, ne’ebé esensiál tebes ba formasaun lider kualifikadu sira iha sensia militar no polisial. Transformasaun IDN nian ba universidade defeza nasionál ida, maske iha dezafiu sira, konsidera hanesan nesesidade ida atu haforsa kapasidade institusionál sira no hadi’a kualidade edukasaun defeza no seguransa nian iha nasaun ne’e. Mudansa ida-ne’e, sei fó dalan ba instituisaun atu oferese kursu espesializadu sira hanesan estudo estratéjiku, siensia militár, no polisial, aleinde fornese edukasaun multidisciplinaria ida-ne’ebé responde ba ezijénsia nasionál no globál sira Rekomendasaun , hasae kolaborasaun ho universidade internasionál no instituisaun defeza sira sei sai hanesan estratéjia ida-ne’ebé efetivu hodi lori perspetiva foun, teknolojia no prátika pedagojika ba IUDN. Parseria hirak-ne’e mós bele ajuda atu hetan apoiu fundus no rekursus ne’ebé presiza ba implementasaun projetu.
Asegura apoio orsamentu ne’ebé adekuadu husi governu ne’e importante tebes. Aleinde hadi’a infraestrutura fízika, importante mós ba governu atu enkoraja inovasaun iha metodolojia hanorin no investe iha teknolojia estadu-of-art ba instituisaun. legalidade ezisténsia IUDN no ninia transformasaun ba universidade defeza nasionál. Sei util atu halo revizaun ba lejizlasaun relevante sira hodi asegura katak prosesu tranzisaun no expansaun instituisaun ne’e legalmente viavel no aliña ho objetivu sira ba tempu naruk.
Enkuantu ba oras ne’e dadaun, Institutu Defeza Nasionál, finaliza ona ezame monografia ba partisipantes Terseiru Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu hamutuk na’in 15, hodi hein ba faze prosesu graduasaun tuir orariu Diresaun Akademia.
Aktividades akademia ne’e, Remata ho IDN entrega prendas tais ba orientador ho ezaminador no ikus ho foto hamutuk.#MediaIDN
Scroll to Top