Primeiru Ministru Xanana Gusmão “Tasi Mak Fator Estratejiku ba Dezenvolvimentu Sustentavel CPLP”

Díli, 25 Novembru 2025 — Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hatudu honra bo’ot no satisfasaun atu loke ofisiálmente Semináriu V Fórum do Mar dos Países da CPLP, ho tema “Desafius Júridikus iha Gestão no Uza Mar”, tema ida ne’ebé konsideradu relevante tebes ba nasaun lusófona hotu-hotu.
Iha nia diskursu, Sua Exélensia Xanana Gusmão hateten katak, tasi mak elementu komúm ne’ebé tau hamutuk nasaun CPLP hotu, atu pensa hamutuk kona-ba prátika di’ak, regulamentu legal no adaptasaun ba dezafiu globál ne’ebé kontinua ameasa espasu marítimu mundiál.
Maski dezafiu sira kompliku hosi aspétu jurídiku, teknológiku to’o ambiental CPLP tenke komprende katak tasi mak fatór estrategiku ba kresimentu ekonomiku sustentavel no dezenvolvimentu sosial, agora no ba futuru.
Iha oportunidade ne’e mós xefi governu mós, fó boas-vindas kalorozu ba partisipantes sira ne’ebé mai husi rai seluk, bem-vindos ba Timor-Leste.
Primeiru-Ministru ba Nuno Governu mós hatutan katak, Timor-Leste, hanesan únika membru CPLP iha Sudeste Aziátiku, hetan istória foun no responsabilidade foun tuir dala-ne’ebé foin sai membru ofisiál númeru 11 ASEAN.
Integrasaun ida ne’e, hatudu rezultadu konkuista povu timorense, hodi loke oportunidade ba kooperasaun ekonómiku-polítiku. no fó responsablidade atu hametin amizade no ligasaun antár Sudeste Aziátiku ho CPLP.
Maski distansia jeregrafika boot, Sua Exeleénsia Kay Xanana Gusmão sublinha ,relasaun CPLP seidauk para, tanba Ligasaun nian bazeia iha lian komúm, solidariedade no objetivu komúm.
Nia mos avisa katak mundu sei enfrenta inzerteza, tenssaun no fragmentasaun, maibé tasi bele fó inspirasaun atu ita halo kooperasaun ne’ebé profundu, serenu, ambisosu no konsistente Espasu marítimu CPLP representa liu 5% área marítima mundiál, ida ne’ebé importante tebes.
Primeiru-Ministru mós lembra katak liu tiha tinan 15, CPLP lansa Estrategia CPLP ba Oseanu, baze ba kooperasaun marítima lusófona, ho prioridade hanesan, governansa Oseanu, proteksaun ambiente marinha, no dezenvolvimentu sustentavel komunidade lusófona.
Iha 2016, Timor-Leste mós simu honradu atu akolhe reuniãu ba Plano Asão Díli, hanesan ezemplu kontribuisaun atu implementa Estratejia CPLP nian.
Iha tempu hanesan Sua Exelénsia Ministru Defeza Kontra Almirante Donaciano Costa Gomes’Pedro Klamar Fuik”, sublina Fortalizasaun Lejizlasaun Marítima maka nudar Chave ba Soberania Nasionál. No mós hatudu katak fortalizasaun lejizlasaun marítima mak pilar importante atu konsolida, soberania nasionál, no protesaun ba rekursu tasi ne’ebé estratejiku ba Timor-Leste.
Eventu ida ne’e organiza husi Institutu Defesa Nasionál (IDN) ho partisipasaun espesiais , akademikus, autoridade governamentais no reprezentantes setor marítimu husi nasaun CPLP sira.
Iha oportunidade kmanek wain ne’e, Fórum do Mar CPLP, hala’o serimónia asinatúra Memorandu Entendimentu (MoU) entre g7+ no IDN-TL, ne’ebé asina husi:
• Sekretáriu-Jerál g7+, Dr. Helder da Costa,
• Diretór Interinu IDN-TL. Dr. Nuno Corvelho,
Nune’e Ministru Defeza agradese ba kontribuisaun orador no partisipantes sira iha Konferénsia dor mar ba dala V, ne’ebé kontinua fó publiku ida platforma importante atu debate jestaun marítima, seguransa marítima, no direitus tasi iha komunidade CPLP. #MédiaIDN

Scroll to Top