Díli- Partisipantes Primeiro Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu ba loron 17 fulan Fevereiru tinan 2025, kontinua aulas ho matéria Siber Seguransa no Dominiu Maritimo, ne’ebé hanorin husi dosente Kapitaun Mar e Guerra Hélder Fialho de Jesus, iha auditoriu Institutu Defeza Nasionál.
Matéria Siber segurança Dominiu Maritimo, dezeña atu fornese ba estudante sira iha asuntu siber seguransa no koñesimentu báziku, atu proteje ekosistema maritima, husi dezenvolvimentu teknolojiku no ameasa sira iha área siber, iha kontestu konsiénsia situasional tasi nian.
Ho objetivu atu fó baze sustentavel ba estudante sira iha kursu ne’e, iha asuntu teknolojia ne’ebé aas, seguransa siber no iha ligasaun ho parte tasi nian, uza estudu kazu sira atu konsolida koñesimentu, nune’e mós tendénsia ba dezenvolvimentu teknolojia no seguransa tasi nian iha futuru. Seguransa siber mak responsabilidade ema hotu nian.
Objetivu Jeral Komprende importánsia husi konsiénsia situasional tasi nian (jestaun, teknolojia no seguransa) No importánsia husi seguransa siber nian. Komprende diversidade ambiente teknolojiku tasi nian Identifika tipu rekursu teknolojiku oin-oin ne’ebé afeta ba ekosistema tasi nian Hatene tendénsia teknolojia ne’ebé asosiadu ho tasi nian.
Rekoñese karakterístika siber espasu no importánsia seguransa siber, Identifika ameasa, autór oin-oin no sira ne’ebé iha responsabilidade iha seguransa siber -espasu nian. Hatene padraun seguransa siber no prátika di’ak sira ba ambiente marítimu, Identifika ameasa no dalan oioin ne’ebé siber-kriminal sira atua Aprende oinsá atu prepara no responde ba insidente siber nian.
Liu husi Projetu peskiza Ajénsia no Projetu Peskiza Avansadu ho objetivu atu liga instituisaun oioin. Ba komputasaun pakote, uza teknolojia ida-ne’e hodi fahe pakote sira liga ba dadus iha pakote ki’ik sira ,atu nune’e bele halo viajen independentemente liu husi rede, aumenta konfiabilidade no efisiénsia. Institutu Peskiza Stanford Universidade sira California no Utah nian tinan 1969 – Rejistu husi mensajen dahuluk.
Konjuntu protokolu sira ne’ebé padroniza komunikasaun entre komputadór sira iha rede ne’ebé dezenvolve husi Robert Kahn no Vinton Cerf. Liga ba Protokolu Kontrolu Transporte, Protokolu Internet, Email – Programa email dahuluk, dezenvolve husi Ray, Tomlinson, loke dalan ba komunikasaun eletróniku. Aplikasaun inisiál sira husi ARPANET inklui transferénsia husi arkivu sira, login remotu no forma dahuluk sira husi komunidade online sira.
Tanba Komersializasaun Internet, sai ona husi rede peskiza ida ba plataforma komersiál ida. Kompañia no ema ida-idak liga liu husi liña telefone no esplora ninia potensiál. Fornesedór servisu Internet (ISPs) mosu, fornese asesu ba Internet ba empreza no ema sira.
Browser no Motor Peskiza sira Plataforma asesu ba Internet liu husi browser sira no aumenta fasilidade ba utilizadór sira atu hetan informasaun iha web, kria fundasaun sira hosi motór peskiza modernu sira.
Nune’e mós Bom investimentu mosu ona ida, husi investimentu foun sira Negósiu sira ne’ebé bazeia ba internet, kria aumentu ida iha inovasaun no kreximentu. Revolusaun komérsiu eletróniku – Kompras online hahú ona, ho empreza sira hanesan Amazon no atu sai pioneiru ba komérsiu eletróniku, muda konseitu sosa no fa’an produtu sira.
Hodi mosu tan rede sosiál sira no Web 2.0 , no Facebook – Revolusiona rede sosiál sira, kria plataforma sira atu liga ho belun sira, família no kolega sira. Konseitu Web 2.0 fó énfaze ba konteúdu ne’ebé maka utilizadór sira hamosu, interatividade no kolaborasaun, muda Internet husi plataforma ida estátiku ba esperiénsia ida ne’ebé dinámiku no partisipativu.
YouTube – Plataforma fahe vídeo, transforma maneira ne’ebé ita konsumu no kriasaun konteúdu divertimentu.
Kontinua ba Big data maka, termu ida ne’ebé deskreve volume dadus ne’ebé boot ne’ebé susar atu jere tantu estruturadu no la estruturadu, Maibé la’ós de’it tipu ka kuantidade dadus nian maka importante, maibé mós saida maka organizasaun sira halo ho dadus, bele analiza hodi hetan koñesimentu ne’ebé adekaudu estratégia sira.
Tuir orariu husi Diresaun Ensinu Formasaun Institutu Defeza Nasionál, aulas ba matéria Siber Seguransa no Dominiu Maritimu, lao durante loron 5, hahu loron 17 to’o 21 Fevereiru, tinan 2025, iha auditorio IDN Pateo Díli. #MediaIDN
|
Visualizações de posts: 140