Kapitaun Tenente Julião Pinto Da Silva Remata ona Ezame Monografia husi IDN

Díli- Kapitaun Tenente Julião Pinto da Silva, husi terseiru Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu, iha loron 28 fulan Janeiru tinan 2025, remata ona ezame monografia iha auditorio Instituto Defeza Nasionál Palasiu Governu Díli.
Tema husi partisipantes Kapitaun Tenente Julião Pinto da Silva sobre “Dezenvolvimentu no dezafiu governasaun no kapasidade operasionál Autoridade Maritima Nasionál iha timor-leste: análize kritika ida, ne’ebé hetan orentador husi Dr, Nuno Corvelo Sarmento representa husi Dr. Antonio Ase, prezide husi prezidente do júri husi Dr. Nuno Corvelo Sarmento, ezaminador dahuluk Asseor Naval Kapitaun Mar e Guera Duarte Manuel Henrique, representa husi Dra Ermegina Alves no ezaminador daruak Dr. José Manuel Fernandes “Nakfilak”, akompaña husi kordenador ensinu formasaun Superintendente Joni Viana.
Razaun partisipantes hili tópiku ida-ne’e, atu fó oportunidade atu esplora asuntu sira ne’ebé importante tebes ba futuru Autoridade marítima Nasional, Timor-Leste nian, iha nivel ekonómiku, ambientál no sosiál. Peskiza ida-ne’e bele kontribui ba kompriensaun di’ak liu no asaun di’ak liu iha jestaun rekursu tasi nian iha nasaun ne’e.
Ho Enkuadramentu Jerál Servisu ne’e hala’o iha ámbitu Kursu Estadu Jeral Konjunto no Integradu ba da-tolu iha Institutu Defeza Nasional Timor-Leste, ne’ebé ninia tema mak “Dezenvolvimentu no Dezafiu Governasaun no Kapasidade Operasional Autoridade Nasional Maritima (AMN).”
Autoridade Marítima Nasional , harii ofisialmente iha tinan 2020 ho aprovasaun ba Dekretu-Lei n.o 39/2020 Sistema Autoridade Maritima Nasional. Nu’udar Entidade ida-ne’e estabelese hodi regula no superviziona atividade tasi nian hotu-hotu, hodi asegura kumprimentu ba lei internasionál no nasionál sira, atu nune’e bele garante integrasaun órgaun no servisu sira ne’ebé envolve iha ezersísiu podér públiku Estadu nian iha espasu tasi nian sira iha jurisdisaun nasionál nia okos, iha ámbitu parámetru asaun sira ne’ebé lei internasionál permite no lejizlasaun sira seluk ne’ebé vigora.
Kriasaun Autoridade Maritima Nasional Timor-Leste, nu’udar milestone importante ida iha konstrusaun institusionál nasaun Timor-Leste nian. Timor-Leste mak illa ki’ik ida ho tasi-ibun 706 km, kobre (RAEOA) no illa rua, hanesan Atauro, 140 km2 no Jako 8 km2, enkuantu Zona Ekonomika Exkluziva Maritima Timor-Leste nian mak 77,051 km2, ne’ebé signifika katak área tasi nian liu dala lima Tasi Timor iha tasi-ibun boot.
Konkluzaun, Ikus liu, kriasaun Autoridade Maritima Nasional formalizadu ho Dekretu-Lei 39/2020 no 29/2023, reprezenta milestone importante ida atu haforsa governasaun marítima iha Timor-Leste:
Dekretu hirak-ne’e estabelese, baze ba jestaun ne’ebé efetivu liu ba asuntu tasi nian, ho objetivu atu promove seguransa navigasaun, protesaun ambientál no esplorasaun sustentavel ba rekursu peska sira.
Nune’e, implementasaun kompletu ba objetivu hirak-ne’e hasoru dezafiu signifikativu sira hanesan falta rekursu, falta infraestrutura ne’ebé adekuadu, nesesidade atu kontinua harii kapasidade no koordenasaun inter-ajensia ne’ebé la sufisiente.
Rekomendasaun, Governu Timor-Leste tenke fó prioridade ba investimentu estratéjiku sira iha kapasidade operasionál Autoridade Maritima Nasional nian, ho fokus ba alokasaun orsamentu adekuadu ba akizisaun ro, ekipamentu monitorizasaun no teknolojia avansadu sira.
Kria forum kolaborasaun inter-institusionál regulár, ho objetivu atu hadi’a troka informasaun no planeamentu konjunta ba atividade tasi nian. Autoridade Maritima nasional tenke dezenvolve no implementa polítika peska no protesaun ambientál sustentavel, bazeia ba prátika jestaun rekursu tasi nian integradu.
Ho mós Autoridade Maritima Nasional , presiza promove kampaña sensibilizasaun públiku no servisu hamutuk ho komunidade lokál sira hodi asegura protesaun ambientál no sustentabilidade atividade tasi nian.
Enkuantu ba oras ne’e dadaun Institutu Defeza Nasionál, finaliza ona ezame monografia ba partisipantes Premeiru Kursu Estadu Maior Konjunta integradu hamutuk nain 8, no sei falta participantes na’in 7, ne’ebé sei realiza mós ezame monigrafia iha tempu tuir mai, bazeia orariu diresaun Akademia IDN.
Aktividades akademia ne’e, Remata ho foto hamutuk. #MediaIDN
Scroll to Top