Superintendente Assistente Fasiu de Jesus Lima Remata ona Ezame Monografia iha IDN

Díli- Partisipantes Terseiru Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu ho naran kompletu Superintendente Assistente Fasiu de Jesus lima ba loron 29 fulan Janeiru tinan 2025, remata ona ezame Monografia ne’ebé realiza husi Diresaun Akademia Instituto Defeza Nasional Palásiu Governu Díli.
Tema ne’ebé prepara husi Superintendente Assistente Fasiu de Jesus lima kona ba “Haforsa Operasaun Konjunto PNTL no F-FDTL atu konsolida Seguransa no Defeza Nasionál”, hetan Orientador husi Profesor Doutor Superintendente Xefi Arquimino Ramos, Ezaminador dahuluk Superintendente Xefi Jorge Monteiro, Ezaminador daruak Dr . José Manuel Fernandes “Nakfilak”, no Prezidente Juri Dr Nuno Corvelo Sarmento, akomapan̈a husi kordenador Ensinu Formasaun Superintendente Joni Viana.
Aktividade akademia ne’ebé lao durante oras ida ho balun, hahu oras tuku 9 :30 to’o 11 otl dader , ho enkuadramentu Jerál, hodi introdús estudu kona-ba reforsu operasaun konjunto entre Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) no ninia importánsia atu konsolida seguransa no defeza nasionál. Peskiza ne’e hala’o iha kontestu Terseiru Kursu Estadu Konjunto no Integradu husi Institutu Nasional Defeza Timor-Leste (IDN-TL).
Hafoin Timor-Leste nia independénsia iha 2002, seguransa nasionál sai hanesan prioridade ida, ne’ebé lori ba kriasaun PNTL no F-FDTL hanesan instituisaun seguransa sentrál sira. Kolaborasaun entre forsa hirak-ne’e importante tebes atu hasoru instabilidade interna no mantein orden públiku. Liu tiha tempu, nesesidade ba operasaun konjunta aumenta tanba violénsia, ne’ebé rezulta implementasaun programa formasaun no troka entre forsa rua ne’e atu hametin sira-nia kapasidade resposta.
Iha senáriu ida-ne’e, operasaun konjunta sira sei esensiál nafatin atu mantein ambiente ida-ne’ebé seguru hodi permite dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál nasaun nian. Livru sira kona-ba seguransa no defeza reforsa importánsia kolaborasaun entre instituisaun seguransa sira, liuliu hodi responde ba ameasa emerjente sira.
Tanba Estudu ne’e ninia objetivu mak, atu avalia kontribuisaun husi operasaun konjunta sira entre PNTL no F-FDTL hodi konsolida seguransa no defeza Timor-Leste nian, ho objetivu atu identifika prátika efetiva sira no propoin rekomendasaun sira ba hadi’ak sira.”
Ho Objetivu jerál mak atu analiza oinsá operasaun konjunta entre forsa hirak-ne’e envolve ona no oinsá mak sira-nia impaktu ba seguransa nasionál.
Objetivu espesífiku sira inklui identifika milestones istóriku relevante sira iha kooperasaun entre PNTL no F-FDTL, avalia efikásia operasaun konjunta sira hodi responde ba ameasa sira, no propoin estratéjia sira atu haforsa kolaborasaun entre forsa rua ne’e. Tópiku ida-ne’e importante tebes, tanba seguransa nu’udar baze esensiál ba dezenvolvimentu sustentavel Timor-Leste nian. Análize ida kona-ba interasaun entre PNTL no F-FDTL bele kontribui ba formulasaun polítika seguransa ne’ebé integradu no efetivu liu.
Nune’e liu husi aktividade akademia ne’e, partisipante rekomendasaun , buka atu sumáriu rezultadu prinsipál sira kona-ba situasaun seguransa iha Timor-Leste no atu oferese rekomendasaun estratéjiku atu hadi’a operasaun seguransa iha nasaun ne’e. Bazeia ba análize sira iha leten, bele hatudu progresu ne’ebé hetan ona no mós dezafiu sira ne’ebé sei kontinua ne’ebé presiza atensaun urjente.
Ho Konkluzaun Timor-Leste halo ona progresu signifikativu dezde nia independénsia, liu-liu kona-ba institusionalizasaun forsa seguransa no estabilidade polítika. Maske nune’e, nasaun ne’e sei hasoru dezafiu balun ne’ebé relasiona ho seguransa, inklui ameasa transnasional hanesan tráfiku droga, migrasaun ilegál no terrorizmu. Forsa seguransa, inklui Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), servisu hamutuk hodi responde ba ameasa hirak-ne’e, maibé falta koordenasaun efetiva no prezensa estadu ne’ebé limitadu iha área remota sira nafatin iha obstákulu signifikativu.
Liu tan, prosesu konsolidasaun polítika, ho alterasaun podér no disputa interna, bele hamosu instabilidade no impaktu negativu ba operasaun seguransa. Maske nune’e, kooperasaun internasionál ne’ebé boot liu sai hanesan pontu ida husi serimónia rejionál no internasionál ne’ebé hametin kapasidade sira.
Enkuantu ba oras ne’e dadaun Institutu Defeza Nasionál, finaliza ona ezame monografia ba partisipantes Primeiru Kursu Estadu Maior Konjunto integradu hamutuk nain 9, no sei falta participantes na’in 6, ne’ebé sei realiza mós ezame monografia iha tempu tuir mai, bazeia orariu diresaun Akademia IDN. Aktividades akademia ne’e, Remata ho foto hamutuk.#MediaIDN
Scroll to Top