Díli- Partisipantes Terseiru Kursu Estadu Maior Konjunto Intergradu ho naran kompletu Majór Horácio Dos Santos ba loron 31 fulan Janeiru tinan 2025, Finaliza ona nia Ezame Monografia iha Instituto Defeza Nasional Palásiu Governu Díli.
Tema ne’ebé partisipantes hili, iha trabalhu individual ikus ne’e, kona ba “Knaar Estratéjiku husi FALINTIL- Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL) iha segurança Rejionál ASEAN,” ne’ebé hetan orientador husi Professor Doutor Amandio Sarmento, examinador dahuluk Dra. Elisa da Silva, Ezaminador daruak Dr. José Manuel Fernandes “Nakfilak” , prosesu akademia ne’e, lidera husi Prezidente Juri Dr. Nuno Corvelo Sarmento, no akompaña husi representante Diresaun Ensinu Formasaun Dra. Ermegina Alves.
Justifikasaun ba tema ne’ebé hili husi partisipantes, nia importánsia atu hametin seguransa koletiva iha Sudeste Aziatiku, hodi hatudu impaktu jeopolitiku. Timor-Leste nia papél estratéjiku nu’udar nasaun ida-ne’ebé lokaliza iha pontu krítiku ida husi estrada marítima internasionál sira Estabilidade Rejional. Presiza integra Timor-Leste nu’udar atór ativu iha ASEAN hodi hasoru ameasa komún hanesan terrorizmu, tráfiku umanu .
Introdusaun husi Istória kona-ba FALINTIL -FDTL iha prosesu funu hasoru karreta determinante Timor-Leste, nian durante períodu invazaun Indonezia nian, ne’ebé ninia esperiénsia inspiradu ninia rezisténsia ba Timor-oan sira ho valór liberdade no direitu umanu fundamentál sira ne’ebé sei iha valór to’o ohin loron.
Ho Relasaun Bilateral ne’e, esensiál tebes atu harii roupa foun iha rejiaun ida-ne’ebé Timor-Leste lokaliza ho semantiku kulturál no linguistiku.Seguransa cybernetika no aumentu iha ameasa transnasional hanesan terrorizmu no tráfiku droga hamosu risku ne’ebé presiza kuidadu estratéjiku no aprosimasaun kolaborativu hosi Timor-Leste ho nasaun viziñu sira.
Podér globál sira hanesan Estadus Unidus Amerika no Xina. Timor-Leste kontinua hametin lakuna kooperasaun ho sira hodi define polítika sekundária no polítika ekonómika iha rejiaun ne’e. hodi modernizasaun militár: Relevansia FALINTIL-FDTL nian hodi transforma forsa armada sira hodi responde ba ezijénsia sira husi senáriu rejionál no internasionál.
Partisipasaun FALINTIL-FDTL iha Seguransa Rejional ,iha operasaun umanitária durante dezastre iha Sudeste Aziatiku (2018). Treinamentu hamutuk ho Forsa Armada Indonesia iha 2022 (Komodo Shield Ex.), promove integrasaun no konfiansa. Apoiu ba kooperasaun iha kombate peska ilegál iha tasi Timor-Leste 2013.
Konta Rejional ASEAN no ninia Relevansa ba Timor-Leste.
kompostu husi nasaun 10 promove pás, laran-susar no dezenvolvimentu ekonómiku ho aprosimasaun kooperativa ba segurança. Timor-Leste kontribui ona ba diálogu kona-ba konflitu territoriál sira, kombate terrorizmu no responde ba dezastre sira dezde tinan 2021
FALINTIL-FDTL hasoru dezafiu lojístiku no teknolojiku, ne’ebé foka liu ba modernizasaun Parseria Seguransa Konvensional no Rejional ho Indonesia, Australia. EUA habelar nia kapasidade operasionál no teknolojia militár. Atu partisipa iha ezersísiu sira hanesan ADMM-Plus hametin abilidade defeza no responde ba dezastre sira, enkuantu hametin no kooperasaun esensiál hodi kombate ameasa transnasional no integra prátika modernu sira.
Sujestaun Bazeia ba rezultadu husi levantamentu ne’e, bele halo sujestaun balun atu haforsa papél FALINTIL-FDTL iha seguransa rejionál ASEAN nian. Primeiru, Timor-Leste tenke investe iha modernizasaun FALINTIL-FDTL, prioritiza ekipamentu modernu, formasaun no partisipasaun iha ezersísiu militár rejionál sira.
Aleinde ne’e, tenke reforsa kooperasaun rejionál no multilaterál, ho fokus ba seguransa marítima, kontra-terrorizmu no seguransa siber. Defeza cyber tenke sai nu’udar prioridade, ho formasaun espesializada no kolaborasaun ho parseiru internasionál sira.
Importante mós atu promove kapasitasaun militár kontinua, hametin partisipasaun iha misaun manutensaun dame no dezenvolve estratéjia defeza nasionál sustentavel ida. Aleinde ne’e, Timor-Leste tenke habelar nia informasaun diplomátika no habelar relasaun ekonómika ho ASEAN hodi promove estabilidade rejionál.
Enkuantu ba oras ne’e dadaun, Institutu Defeza Nasionál, finaliza ona ezame monografia ba partisipantes Primeiru Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu hamutuk na’in 13, no sei falta partisipantes na’in 2, ne’ebé sei realiza mós ezame monografia iha tempu tuir mai, bazeia ba orariu diresaun Akademia IDN.
Aktividades akademia ne’e, Remata ho foto hamutuk. #MediaIDN
|
Visualizações de posts: 364