Díli, 12 Maiu 2025 — Alunus kursu Estadu Maior Konjunta Integradu ba dala 4, kontinua ho aprendisajen kona-ba Ekonomia Baziku iha Timor-Leste, ne’ebé hanorin husi dosente Dr. Caetano C.Correia.,Lic-Eco.,M.Ak.,CMA.,C.FR.,CIA iha auditóriu IDN Palásiu Governu, Díli.
Tuir oráriu husi Diresaun Ensinu Formasaun IDN, lisaun ne’e sei hala’o husi loron 12 to’o loron 28 fulan Maiu, ho kontéudu prinsipal kona-ba definisaun Ekonomia nudar siénsia ne’ebé estuda oinsá atu kumpre nesesidade ema ho rekursu sira ne’ebé limitadu.
Problema ekonómiku prinsipal mak halo desizaun kona-ba sasan no servisu ne’ebé sei produz, kuantidade, no metoda produsaun.
Ezemplu konkretu hanesan desizaun atu produs batar ka kareta, depende ba rekursu disponivel no objetivu ba lukru. Metoda produsaun bele halo manual ka mekanizadu, uza traballadór lokál ka importadu, no inklui utilizasaun teknolójia efisiente.
Distribuisaun rezultadu produsaun fó prioridade ba justisa no igualdade. Pergunta ne’ebé importante mak. Se maka sei hetan sasan sira, Oinsá atu fahe ba ema ho rendimentu aas, médiu ka kiik.
Sistema Ekonomia Timor-Leste mak sistema Mistura, ne’ebé governu no setor privadu iha papel tomak. Rekursu ekonómiku prinsipal mak rekursu natural petroleu, gás naturál, agrikultura, peska, rekursu umanu ,forsa traballu no edukasaun, rekursu kapitál, no rekursu emprezariál kapasidade atu kria negósiu.
Atividade ekonomi komunidade mak produsaun, distribusaun no konsumisaun. Papél governu iha ekonomia maka regula polítika fiskál no moniter , investi iha infraestrutura no edukasaun, proteje merkadu lokál, no atrai investimentu estranjeiru.
Dezafiu Ekonómiku Timor-Leste:
• Dependénsia ba mina no gás
• Taxa pobreza no dezempregu aas
• Falta diversifikasaun ekonomika
• Infraestrutura sei dezenvolve hela
Oportunidade Dezafiu:
• Dezenvolvimentu setór agrikultura no peska
• Turizmu kulturál no natural
• Ekonomia dijitál
• Kooperasaun ekonómika rejionál (ASEAN, CPLP)
Tanba Timor-Leste sei depende maka’as ba reseita husi setór mina no gás. Maibé, rezerva ida ne’e sei hotu iha dékada tuirmai. Tanba ne’e, governu enkoraja diversifikasaun ekonomika liuhusi setór alternatívu hanesan agrikultura, turizmu. Maibé, esforsu ida ne’e sei hasoru dezafiu hanesan infraestrutura limitadu, falta abilidade traballadór sira, no asesu ba merkadu internasionál. #MédiaIDN
|
Visualizações de posts: 142