Alunu CEMCI ba Dala 4 Sei Hetan Matéria Kriminolojia Semana Ida iha IDN

Díli, 25 Agustu 2025 – Alunu sira husi Kursu Estadu Maior Konjunta Integradu ba dala 4, iha loron Segunda-feira ,komesa partisipa iha matériea Sensia Kriminolojia ne’ebé hanorin husi dosente atuál, Komandante ba pesoal formasaun komandu PNTL, Superintendente Xefi PNTL Arquimino Ramos, iha auditóriu Institutu Defeza Nasionál (IDN), Palásiu Governu, Díli.
Matéria ne’e sei hala’o durante semana ida, husi loron 25 to’o 29 fulan Agustu, tuir oráriu ofisiál husi Diresaun Ensinu no Formasaun IDN.
Kriminolojia, hanesan kampu sientífiku, estuda no analiza krime, kriminosu, vítima sira, no sistema justisa kriminál. Iha kontextu seguransa nasionál no defeza, Kriminolojia fó kontribuisaun importante ba komprensaun kona-ba faktór sosiál, ekonómiku no kulturál sira ne’ebé fó kontribuisaun ba krime. Materiál ne’e, importante tebes atu prepara lider fórsas seguransa hodi iha kapasidade atu responde krime ho abordajem estratejika no efikás.
Kontéudu Materiál Kriminolojia hodi fó hanoin katak, Kriminolojia estuda krime ho abordajem interdisiplinár, inklui sosiolojia, psikolojia, direitu, sieńsia polítika, antropolojia, geografia no teknolojia. Krime la’ós de’it atu halo violénsia, maibé mos fenomeno sosiál ne’ebé presiza komprensaun lalais ho base sientífiku.
Iha materiál ne’e, estudante sira sei aprende, Definisaun Krime, Violasaun lei penál ne’ebé bele akontese responsabiliza individu legalmente Teoria Kriminolojia hanesan Teoria Klasik mak rezultadu hosi desizaun livre, justisa tenke rigorozu. Teoria Positivista Mak Krime bele hetan influénsia husi faktór biolójiku, psikolójiku no sosiál. Teoria Sosiál-Estrutural Krime mak konsekénsia hosi desigualdade, pobreza no frustasaun sosiál. Teoria Kontrolu Sosiál, Krime akontese bainhira ligasaun komunidade, família no institusaun sei fraku.
Ho Tipolojia Krime sira hanesan ,Krime violéntu hanesan moras ka asesinatu. Krime ekonómiku korupsaun, hanesan fraude, lavagem osan. Krime organizadu grupu kriminal estruturadu. Krime transnasionál hanesan trafiku droga, trafiku ema, terrorismu.
Sistema Justisa Kriminál inklui polísia, tribunal no prizaun sira , ne’ebé hala’o prevensaun no rekuperasaun kriminál. Importante atu iha kooperasaun entre institusaun seguransa, defeza no justisa hodi aumenta efisiénsia sistema.
Relevánsia Kriminolojia ba Defeza Nasionál iha importánsia boot iha kontextu defeza nasionál. Husi analize kona-ba krime sira ne’ebé ameasa seguransa nasionál hanesan terrorismo, sabotajen no espionajen. Kriminolojia bele fó subsídiu ba estratéjia prevensaun no resposta. Lideransa militar no seguransa tenke iha konsiénsia kriminál no kolabora ho ajénsia sira seluk atu enfrenta krime kolektivamente.
Konkluzaun Partisipasaun estudante sira iha matérie Kriminolojia iha IDN buka fó preparasaun teoriál no prátiku ba lider sira iha nivel nasional, hodi bele kontribui ba formulasaun polítika defeza no seguransa. Através konñesimentu ida ne’e, estudante sei iha kapasidade atu identifika krime, no proposta ba solusaun efetivu. #MédiaIDN
Scroll to Top