Kursu Kapitaun Portu kontinua Matéria Administrasaun Maritima

Díli- Partisipantes Kursu Kapitaun Portu ba loron 3 fulan Fevreiru tinan 2025 Kontinua aulas ho matéria Administrasaun Maritima , ne’ebé hanorin husi Dosente Eng. Jose Carlos Dias Simão, nudar Profesor Jestaun Portu no Simplifikasaun Prosedimentu iha Portugal no Angola, iha auditorio IDN Pateo Díli.
Dosente Eng. Jose Carlos Dias Simao, Mestre iha Jestaun Negosiu, Pos-Graduadu iha Sistema Informasaun. Lisensiatura Pos-Graduadu iha Jestaun Transporte Maritimu no Jestaun Portu. Lisensiatura iha Enjinaria Komputador.
Diretor-Jeral Diresaun Jeral Rekursu Naturais, Seguransa no Servisu Maritimu, ne’ebé hetan supervizaun husi Ministeriu Tasi (DGRM). Diretor Planeamentu, Sistema no Komunikasaun iha Autoridade Portu Sines no Algarve SA. Xefe Divizaun Sistema Informasaun iha Autoridade Portu Sines SA. Xefe Divizaun Sentru Dispatch Ro iha Autoridade Portu Sines SA. Xefe Servisu Operasaun Portu no Produtu iha Autoridade Portu Sines SA.
Administrasaun Maritima,mai husi entidade governu nian ne’ebé hanaran Administrasaun Maritima (ka Administrasaun Estatal bandeira), ne’ebé mak responsavel atu hala’o responsabilidade lubuk ida husi Estadu bandeira, Estadu Portu, no mós funsaun balun Estadu Kosta nian.
Ho Misaun prinsipál mak jestaun Estadu bandeira, katak ro sira ne’ebé semo bandeira nasaun ne’e nian no tasi-ibun sira ho livru nasionál ida kona-ba tasi-ibun. Funsaun principal, responsavel ba implementasaun polítika governu nian ne’ebé relasiona ho ro no ro sira, seguransa marítima jerál, navigabilidade, konstrusaun seguru no estabilidade.
Kontrola sasán perigozu sira ne’ebé lori, seguransa navigasaun, ekipa seguru, protesaun ba transporte tasi-ibun no portu sira, sertifikadu kompeténsia / lisensa ba ekipa sira. Ekipa nia saúde, seguransa no moris-di’ak, buka-hatene no salva sivíl. Prevensaun no kombate poluisaun no resposta tasi nian, investigasaun ba asidente tasi nian. Reprezenta nasaun ne’e iha OIM no konvensaun internasionál sira seluk.
Implementasaun Administrasaun Maritima liu husi , Kódigu Implementasaun instrumentu IOM (KodiguIII). Objetivu husi Kodigu ida-ne’e, mak atu hasa’e seguransa marítima globál no protesaun ba ambiente tasi nian no atu tulun Estadu sira iha implementasaun instrumentu sira Organizasaun nian.
Estadu sira ne’ebé la hanesan, tenke aplika Kodigu ida-ne’e tuir sira-nia sirkunstánsia rasik no sei iha de’it ligasaun ho aplikasaun instrumentu sira ne’ebé sira mak Governu ka Parte sira ne’ebé kontrata. Tanba jeografia no sirkunstánsia, Estadu balun bele iha papél importante liu hanesan Estadu bandeira duke hanesan Estadu portu ka Estadu tasi-ibun, maibé sira seluk bele iha papél importante liu hanesan Estadu tasi-ibun ka Estadu portu duke hanesan Estadu Portu bandeira.
Enkuantu tuir orariu ne’ebe diresaun ensinu Formasaun Instituto Defeza Nasionál planeia , aulas ba partisipantes Kursu Kapitaun Portu, sei partisipa Administrasaun Maritima ne’ebé hanorin husi Dosente Eng. Jose Carlos Dias Simão, durante semana ida, hahu husi loron 3 to’o loron 7, fulan Fevereiru tinan 2025. #MediaIDN
Scroll to Top