Primeiru Kursu Kapitaun Portu kontinua Matéria Autoridade Estadu iha Tasi no Seguransa Maritima

Díli- Partisipantes Primeiru Kursu kapitaun Portu hamutuk nain 18, ba loron 10 fulan Janeiru tinan 2025, kontinua aulas ho matéria Autoridade Estadu iha Tasi no Seguransa Maritima, ne’ebé hanorin husi dosente Capitao Mar e Guerra Professor José Antonio Velho Gouveia, Phd iha auditoriu IDN Patéo Díli.
Objetivu husi matéria ne’e, atu partisipantes sira kompriende fundamentál sira husi ezersísiu autoridade Estadu nian iha tasi. Lori partisipantes sira hatene organizasaun objetivu nasionál no internasionál ida-ne’e. kompriende modelu sira ne’ebé estabelese ona iha nasaun sira.
Entende modelu no autór sira iha Timor-Leste no kompriende, iha ámbitu Servisu Autoridade Maritima nian, oinsá sira interasaun . Tenke mai ho Analiza kritikamente modelu Timor-Leste. Kompriende saida mak presiza halo iha nivel legál no tékniku atu dezempeñu efetivu Servisu Autoridade Maritima nian. Hasae Kompriende autoridade marítima Nasionál nia pozisaun no kapitaun portu iha kontestu ida-ne’e. Komprende importánsia seguransa tasi ni’an. Hatene ameasa ba seguransa marítima no dalan atu hatán. Komprende relasaun entre seguransa marítima no protesaun ambientál tasi nian.
Nune’e, matéria ba loron ohin , paritisipantes sira aprende kona-ba, Jeografia transporte marítimu iha portu, no terminál sira. Rekursu, atividade, utilizasaun no jestaun tasi nian nota kona-ba planeamentu espasu marítimu, Seguransa Nasional versus seguransa marítima. Dimensaun seguransa marítima, Area téknika sira ne’ebé interese ba seguransa marítima. Enkuadramentu regulador internasionál iha área seguransa marítima no portu no konvensaun kódigu sira seluk.
Risku no ameasa iha tasi, Marítimu versus seguransa navigasaun, Nosaun idrografia, oceanografia no meteorolojia, Dokumentasaun Nautiku, Inspesaun no vitória, Monitorizasaun tasi nian no kontrolu navigasaun, Pilotu, Trailer, Asidente tasi nian, Salvasaun tasi nian no Investigasaun ba asidente tasi no insidente sira.
Tuir dadus ne’ebe iha, seguransa iha tasi preokupa , Tanba, maske dezenvolvimentu sientifika no teknolojia aplika ba navigasaun tasi nian, ema rihun ba rihun mate iha tasi tinan-tinan. Tanba estimativa katak liu 80/90% husi komérsiu mundiál mak hala’o liuhusi tasi importante ba ekonomia globál. Tanba parte boot husi ro mundiál (hanesan estimativa maizumenus 60%) sa’e ro iha rejistu konvidadu. Tanba laiha kontrolu efetivu ba hahalok na’in ro no ekipa sira-ni’an. kumprimentu efisiente ba konvensaun IMO no lejizlasaun internasionál no nasionál sira seluk kontinua Tanbasá mak presiza proteje ambiente tasi nian husi atake ambientál sira.
Entretantu kontinua ba Jeografia transporte marítimu mak hanesan, estrada Estratejika Global, Ro, Portu no terminál tasi ni’an, Kargu ne’ebé lori kontentór, Servisu lojístika no rede sira, Tendénsia sira iha futuru. #MediaIDN
Scroll to Top