Majór Gregório Bernando Correira Remata Ezame Final iha IDN

Díli- Diresaun Ensinu Formasaun Institutu Defeza Nasional iha loron 20 fulan Janeiru tinan 2025, hahu ezame final ba trabalhu individual husi Partisipantes Terseiru Kursu Estadu Maior Konjunto Integradu ho naran kompletu, Majór Gregório Bernando Correira hodi remata nia ezame final iha auditorio IDN palasiu governu Díli.
Tema ezame final Majór Gregório Bernando Correira , “Kapasidade intervensaun Forsa Defeza Timor Leste nian, iha dezafiu asisténsia umanitária no perspetiva ba operasaun sira iha senáriu kompleksu sira”, ne’ebé hetan prezidente júri husi Diretór Interinu Dr Guilherme Soares, examinador primeiru Coronel Reformadu Antonio Sampaio, Ezaminador daruak Coronel Alexandre Liberato, akompaña mós husi Diretór ensinu formasaun IDN Kapitaun Tenente Duarte Borges Loe.
Fasilidade intervensaun husi forsa defeza sira iha asisténsia humanitária, dezafiu no prespetiva ba operasaun iha senáriu kompleksu sira ho nia Importánsia Dezastre Naturais no Knaar FALINTIL-FDTL iha Emerjensia Umanitariu, hasoru limitasaun iha rekursu no formasaun ba operasaun umanitária ne’ebé efetivu.
Estudu ida-ne’e, ninia objetivu mak atu analiza dezempeñu militár iha operasaun asisténsia umanitária define “Kbiit Militaria” hanesan elementu integradu ida-ne’ebé presiza atu hala’o knaar operasionál sira. envolve apoiu militár ba organizasaun sivíl sira, tuir doutrina NATO. Senariu ne’e, nia kompleksidade liu husi kondisaun ambientál ne’ebé la di’ak no diversidade husi autór sira, ne’ebé presiza koordenasaun kompleksu. Forsa Armada dala barak funsiona iha senáriu sira ne’ebé karakteriza ho difikuldade hirak-ne’e.
Estadu arte iha operasaun umanitária ho partisipasaun militár nian subliña utilizasaun drones, GIS no intelijénsia umana, hodi hadi’a koordenasaun no lojístika. Maske iha progresu, dezafiu sira hanesan finansiamentu no koordenasaun iha zona konflitu sira kontinua nafatin. Iha futuru prevee liu tan dijitalizasaun no integrasaun internasionál, ho forsa armada sira hala’o papél sentrál ida, la lakon haree ba sustentabilidade no asesibilidade.
Estudu ida-ne’e, analiza F-FDTL nia kapasidade iha operasaun asisténsia umanitária, uza estudu kazu rua: resposta ba inundasaun iha Dili (2021) no Siklone IDl iha Mosambike (2019). Forsa Armada hala’o papél esensiál sira hanesan salvasaun, apoiu médiku no distribuisaun rekursu, maibé mós hasoru dezafiu sira hanesan limitasaun ba kapasidade transporte no komunikasaun. Lisaun sira ne’ebé aprende husi intervensaun hirak-ne’e hatudu katak presiza hadi’a lojístika no interoperabilidade ba misaun sira iha futuru.
Konkluzaun F-FDTL hamriik iha apoiu ba misaun asisténsia umanitária, tanba sira-nia relevante iha dezastre sira ne’ebé kauza husi mudansa klimátika. Adaptasaun Estadu sira-nian atu hamenus ida-ne’e importante tebes
Estudu ida-ne’e halo investigasaun kona-ba F-FDTL nia kapasidade iha asisténsia umanitária no emerjénsia sira, uza aprosimasaun kualitativu, ho evidénsia dokumentár, observasaun no modelu hosi nasaun sira seluk.
Enkuantu oras ne’e sei participantes nain 14, ne’ebé oras ne’e prepara hela sira nia trabalhu individual hodi partisipa mós iha prosesu ezame iha tempu tuir mai. #MediaIDN
Scroll to Top